ESIMEST KORDA LASTEAEDA
Lasteaeda tulles puutub laps esmakordselt kokku nii suure hulga võõraste inimestega (täiskasvanud, eakaasalsed). Mõistagi selline uus olukord tekitab lapses rahutust. Tihti tunnevad lapsed ennast mahajäetuna (kuigi nad seda ei ole). Ta tunneb ennast abituna, kuna on veel palju asju mida ta veel ei oska (ei peagi oskama). Sellises olukorras käituvad lapsed väga erinevalt: nad nutavad, loobivad ennast põrandale, hammustavad, küünistavad jne. Lapse käitumist kohanemisperioodil on raske ette ennustada. Üllatuda võime nii meie kui ka lapsevanem ise.
Muretsemiseks ei ole põhjust!
Seega: kohanemisperioodil võite kuulda lasteaias päris palju (kuigi ei pruugi) nuttu. Minu arvates on päris hea seletus sellele väide: „Nii nagu seep puhastab ihu, nii puhastavad pisarad hinge!“ Nuttes vabastab laps ennast stressist. Stressi aga tekitavad talle uskumatult paljud asjad: tal on raske mõista, miks ta peab tegema asju talle arusaamatus järjekorras (õueminek, söömine, laulutund jne.), miks peab ta magama talle esialgu võõras voodis, miks peab jagama mänguasju sõpradega jne.jne. Siin on meil täiskasvanutel palju ära teha!!!
Kõige tähtsam on – kuula last, selgita talle miks see nii on ja aktsepteeri tema nuttu!
Juba eelmisel õhtul enne lasteaeda tulekut valige lapsega koos järgmiseks päevaks valmis riided, mida lasteaeda tulles selga panna. Rääkige enne magamaminekut, et teda ootab homme ees tore päev (ärge kahelge selles ise!). Hommikul lasteaeda tulles varuge aega, et saaksite rahulikult lapse õpetajale üle anda. Lahkudes leppige lapsega kokku, et tulete talle varsti järgi, kallistage teda ja lahkuge, kui ei ole hoidjaga teisiti kokku lepitud. Kui laps jääb nutma, siis ärge süüdistage ennast, see kuulub asja juurde . Kui süda ei anna rahu, siis võite alati helistada ja küsida, kuidas teie lapsel läheb? Lapsele järgi tulles rõõmustage ja kiitke last tema tubliduse eest! Küsige, kuidas tal päev möödus. Kuulake lapse muljeid tema päevast!
Lastehoidu tulles võtke kaasa:
o Vahetusriided (nii tuppa kui õue)o Vahetusjalanõud
o Vajadusel mähkmed
o Magamisriided
o Lutt, kaisuloom vms. (mis annab lapsele turvatunde)
Mänguasjade kaasa andmisel võiks jälgida põhimõtet- lapsele antakse kaasa mänguasjad, mida ta tõesti vajab (nt.lemmikmänguasi, kaisuloom vms.) Kaasa anda ei ole soovitav liiga väikseid ja hinnalisi mänguasju, mis kipuvad kaduma või mänguhoos katki minema.
Õueriiete valikul peaks arvestama asjaoluga, et laps oleks riietatud vastavalt aastaajale ja ilmastikule.
Vahetusriideid läheb ka toas vahel vaja. Küll kipub söök püsipeale minema ja võib juhtuda, et lihtsalt ei jõua õigeks ajaks potile. Ikka juhtub, lapsed ju!
Olenevalt vanema soovist võivad kaasas olla ka vahetusjalanõud. Mängutoas on meil parkett ja vaip ning köök ja esik on kivipõrandaga. Kui laps on harjunud toas olema susside või kingadega, võiks need ka hoidu kaasa panna. Selleks, et lastel libe poleks, võiksid need ka hoidu kaasa panna. Selleks, et lastel libe
poleks võiksid neil olla kas kumminaksudega sokid/sukapüksid.
Hea koostöö lapsevanemate ja hoidjate vahel on aluseks laste kohanemisele ja turvatunde tagamisele!
TELEFON RÜHMAS: 56 939 917
(sellele telefonile saab teatada, kui laps ei tule hoidu või hilineb või soovite anda/saada infot lapse olukorra/seisukorra kohta)
LASTEHOIU JUHATAJA: 56 266 781
(muud küsimused, mured, ettepanekud ja teated)
Tutvuge ka meie KODUKORRAGA