Lolo Pepe lastehoid Tallinnas tervitab rõõmuga oma armsaid uusi hoiulapsi!
Et kohanemine lastehoiuga oleks kergem nii lapsele kui vanemale, toome Teieni kahe lastepsühholoogi nõuanded, mida on esmaskordselt lastehoiuga harjutades kasulik teada.
Lastepsühholoog Aet Lass nõuanded lastehoidu minekuks
Lasteaiaga kohanemise aeg on 1-2 kuud. Kauem harjuvad poisid ja eriti kaua harjuvad tundlikud poisid (kui on tundlik ema, on ka tundlik laps). 2-4 aastased lapsed, eriti poisid, on veel emas väga kinni ja peaaegu samastavad ennast emaga, seetõttu tuleb kõike teha pikkamööda ja harjutada kaua. See on normaalne, et laps ei taha emast lahkuda ja nutab. See ongi aeg, mil laps hakkab emast eemalduma. Selles vanuses vajab laps palju lähedust. Ära mingil juhul lükka teda endast ära, ega sunni teda kuhugi minema, ega midagi tegema.
Alguses on lapsele kõik huvitav ja uus ja alguses võib tunduda, et ta on valmis jääma ja talle meeldib, aga kui ta hakkab aru saama, et ta peabki seal käima, võib tulla emotsionaalne tagasilöök.
Mida teha?
• Laps peab saama lastehoidu kaasa võtta selle mänguasja, mida ta tahab. Eriti hea oleks kui see oleks tema lemmik- või kaisuloom, kes on talle emotsionaalselt toeks. Räägi lapsele: “… on sinu sõber, ta on sinu oma ja ta aitab sind. … on sinuga koos niikaua lastehoius kuni emme (peale tudumist ja söömist – parem on öelda konkreetne aeg, siis ta teab oodata) tagasi tuleb.”
• Kodus rääkige lastehoiust omavahel hästi positiivselt. Samas ärge eirake lapse negatiivseid tundeid, öeldes, et “ah, mis sa nüüd nutad ja asi pole nii hull”. Kui ta ütleb, et ta ei taha minna või et talle midagi ei meeldi, siis ütle: “See ongi alguses natuke raske, aga emme tuleb sulle alati peale tudumist ja söömist järgi ja siis teeme KOOS midagi huvitavat!” Kodus vaadake koos lasteaiateemalisi raamatuid, püüdke teha kohanemise lihtsustamiseks neid tegevusi, mida tehakse lasteaias.
• Rõhuge lapse sõpradele e. püüdke lapsele leida rühmast võimalikult ruttu sobiv kaaslane. Kõige parem oleks kui lapsel oleks üks kindel sõber, kellega nad saaksid hommikul koos minna või kes ootaks teda lastehoius või tuleks talle vastu ja kellega ta saaks alguses mängima hakata.
• Hommikul lahkudes jäta alati konkreetselt head aega, KALLISTA (ka mängulooma!) ja lehvita ka akna peal vaatavale lapsele (ütle talle ja õpetajale, et laps läheks akna peale, et siis saab emmele veel lehvitada)! Korda hommikul lahkudes alati: “Emme läheb nüüd tööle (mitte koju, isegi kui sa tegelikult sinna lähed!), aga ma tulen tagasi. Tulen ALATI sulle järgi kui oled tudunud ja söönud.”
• Lapsele lastehoidu järgi minnes ütle :”Näed, lubasin tulla sulle järgi ja TULINGI! Nüüd ma olen jälle siin.” Kallista teda (ja tema kaisulooma!) kindlasti (lahkumine ja jällenägemine peaks lapse turvatunde säilimise huvides toimuma alati kallistades).
• Peale lasteaeda ole lapsega võimalikult palju igal pool koos. Vooli, joonista, mängi, loe raamatut, käi jalutamas jne. Premeeri last KOOS TEGEMISTEGA, mitte asjadega. Ära rõhu äraostmisele – asjad, maiustused)!
• Tehke isa-viimise päev ja ema-päev. Kui isa viib, siis tuleks isal lapse psüühika huvides KINDLASTI samu asju arvestada, mida ema iga päev teeb, sest samade asjade tegemine tekitab lapses turvatunde. Isa-päeva hommikul võiks ema enne kodust lahkuda ja ise lapsele head-aega teha ja öelda, et tuleb talle peale tudumist ja söömist jälle järgi.
• Lastehoidu viimise hommikutel – ära kiirusta last tagant (see tekitab närvilisust ja pinget ning juba eelnevalt negatiivset emotsiooni), mõelge välja oma rituaalid, mida igal hommikul läbi teete (võidu riidesse panek, hommikune lauas istumine jne). Oluline on, et minnakse rõõmuga.
• Alguses võiks käia vähem päevi. Magamisega võiks harjutada võimalikult meeldivalt (aga võimalikult pea, sest tal tuleb seda ju nagunii teha). Kui võimalik, siis võiks lapse vähemalt esialgu ära tuua peale magamist ja söömist.
• Kui oled kodus, aga laps jäi lastehoidu nutma, ära siiski talle vahepeal järgi mine, vaid ikka siis kui lubatud!
• Õhtul kodus – oluline on, et laps saaks enne magamaminemist vähemalt tund aega isa-emaga koos mängida! Samuti nagu hommikul, peaks lapsel olema kindlad magamaminekurituaalid ja enne magamaminekut (või ükskõik mille tegemist) rõhuta, et “KELL ÜTLEB NÜÜD, ET ON AEG MAGAMA (sööma jne) MINNA”. (See, et “ema käsib magama minna” tekitab rohkem trotsi vanema enda vastu).
• Seleta lapsele asju nii, nagu need on – “Emme / issi peab tööl käima, kuigi ta tahaks väga sinuga koos olla. Ja need päevad, mis emme tööl on, on sinu tööks lastehoius olemine. Alguses võib see küll raske olla, aga edaspidi kui sa harjunud oled, hakkab meeldima. Saad teistega tuttavaks ja leiad uusi sõpru. Ja emme tuleb sulle alati peale tudumist ja söömist järgi ja siis teeme koos igasuguseid huvitavaid asju.”
• Vanemad ei tohiks kunagi lapse kuuldes rääkida lastehoiust negatiivselt, sest see jääb lapsele alateadvusesse negatiivse noodina.
HOIA LAST ALATI, KUI TA SOOVIB, SÜLES, KAISUTA JA KALLISTA TEDA PALJU NING ÜTLE KUI OLULINE TA SULLE ON! ANNA TALLE IGATI MÕISTA, ET TA ON SULLE ARMAS.
Soovitav on last harjutada vähemalt 1-2 kuud lastehoiuga ja mitte tuua mängu kolmandat varianti, n. hoidja. Kui tundub, et laps tõesti ei lepi ja tekivad psüühikast tingitud terviseprobleemid, siis tuleks mõelda muudele variantidele.
Lastaiapsühholoog Viktoria Saak atrikkel “Kuidas kohaneda lasteaiaga?”
(lühendatud ajakirjast Pere ja Kodu 8/2004)
• Loo lapsel positiivne hoiak lasteaia suhtes. Seleta talle arusaadavas keeles, mida lapsed lastehoius teevad ja miks seal on tore käia. Samas ära koorma last informatsiooniga üle.
• Teadvusta iseendale, kas sul on lastehoiuga seoses hirme või negatiivseid kogemusi. Vanema ebakindel hoiak lasteaia vastu võib mõjutada lapse suhtumist. Tuleb ennast positiivselt häälestada: “Minu kogemus on minu oma. Minu lapsel on teine elu ja teine kogemus – miks peaks see halb olema?”
• Püüa juba ette uurida, milline on lastehoius päevakava, et saaksid veidi enne lasteaeda minekut lapse koduse ajagraafiku lastehoiu omaga kokku viia. Nii jääb vähemalt ajakava osas päev endiseks. Kuid eelharjutustega ei tohi üle pingutada! Vale on hakata lapsele rääkima, et kui sa kohe magama ei lähe, riidesse ei pane vms, kuidas sa siis lasteaias hakkama saad! Tegelikult tuleb palju asju, mida laps kodus ei tee, lastehoius iseenesest. Seal on kambavaim ja puudub ema, kes ette-taha ära teeks.
• Enne esimest päeva mine koos lapsega lastehoiuga tutvuma. Vaadake üle ruumid, arutage, mida kuskil tehakse. Lase lapsel uurida, avastada ning mängida.
• Esimene tutvumispäev koos lapsega on tähtis, kuid vanema pikemaajalisem osalemine päevakavas (koos lapsega mängimine, söömine vms) ja päevade poolitamine võib kohanemisprotsessi venitada. Kõige targem on lapse kohanemisgraafiku üle pidada nõu õpetajaga. Igal õpetajal on oma kogemusest lähtuvad soovitused. Jälgi last ning otsusta, missugune harjutamine sinu vaadete ja lapsega kõige paremini sobib.
• Esimest lastehoiuga harjutamise perioodi ei tasu katkestada vähemalt kahe-kolme nädala jooksul. Mida väiksem laps, seda olulisem on ilma pikkade vahedeta harjutamine. Hiljem võib lasteaias käimise paindlikumaks muuta.
• Hommikul last lastehoidu viies ütle talle, et ta jääb nüüd siia teiste lastega ja sina tuled õhtul järele. Võid kirjeldada päeva, mis teda ees ootab. Laps peab teadma, et ta jääb lasteaeda ilma sinuta. Kallistage ja lahkuge!
• Lepi õpetajaga kokku, et kui laps hakkab nutma, võtab ta lapse vajadusel sülle ja hoiab teda. Nii on sul rahulikum lahkuda.
• Luba lapsel nutta, see aitab pingest vabaneda. Reeglina rahunevad lapsed pärast vanema lahkumist üsna ruttu. Vanema kohalolek ja pikad läbirääkimised võivad anda põhjust rohkem nutta. Laps mõistab, et mida enam ta karjub, seda kauemaks ema temaga jääb.
• Kui valutav süda ei lase hiljem oma töid teha ja lapse nutt kajab kõrvus, on hea, kui oled küsinud kasvataja telefoninumbri. Siis saad uurida, kas laps on pärast sinu lahkumist rahunenud.
• Sageli on abi sellest, kui laps läheb lasteaeda isaga. Isad on reeglina konkreetsemad ning otsustusvõimelisemad – hommikune hüvastijätt läheb valutumalt.
• Õhtul vanemaga kohtudes ning koju jõudes võivad lapsed olla üleerutatud, jonnakad, agressiivsed ning nõuda rohkem tähelepanu. See on loomulik viis maandada pingeid, mille põhjuseks on elumuutused. Ole tähelepanelik ja kannatlik. Jälgi last. Ta annab ise vihjeid, kuidas teda aidata: kas lubada rohkem joosta, nutta või lihtsalt kaisus olla. Kohanemisperioodil on loomulik lapse lühiajaline arenguline tagasiminek käitumises.
• Kerge kohanemise puhul lepib laps lastehoiuga 10-15 päeva jooksul. Raskemal juhul võib kuluda 1-2 kuud. Eriti raske kohanemise puhul (laps on tihti haige, kaotab õpitud oskused, ilmneb füüsiline ja psüühiline kurnatus) tuleks nõu pidada psühholoogiga.
• Vanema usk lapse võimesse kohaneda ja tunda rõõmu lastehoiust aitab ning toetab teda sellel raskel, kuid olulisel teel iseseisva elu suunas.
Lastehoidu minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. Lapse kohanemist toetab lasteasutuse ja kodu koostöö, vastastikune usaldus ja lugupidamine. Koostöö aluseks on pere avatud suhtlemine õpetajatega ning positiivne suhtumine lapse rühmakaaslastesse. Soovitav on vestelda õpetajatega pere tavadest ja kasvatuspõhimõtetest, lapse individuaalsetest iseärasustest, ootustest lasteasutusele ja muust lapsele olulisest, mis aitaks lapse kohanemisele kaasa.
Meeldivat koostööd soovides!
Lolo Pepe lastehoid
Tule loe, miks valida meie lastehoid!